ET/Prabhupada 0072 - Teenri asi on alistuda

From Vanipedia
Jump to: navigation, search
Go-previous.png Previous Page - Video 0071
Next Page - Video 0073 Go-next.png

Servant's Business is to Surrender - Prabhupāda 0072


Lecture on CC Madhya-lila 20.108-109 -- New York, July 15, 1976

Nii et keegi ei saa olla isand. See on võimatu. Te leiate sellest juhendusest, ekale īśvara kṛṣṇa āra saba bhṛtya (CC Adi 5.142). Ainult Kṛṣṇa on isand ja kõik on teenrid. Selline on meie olukord, tegelik. Kuid me püüame kunstlikult saada isandateks. See on olelusvõitlus. Me püüdleme millegi järele, mis me ei ole. Me teame seda sõna, "olelusvõitlus", "loodulik valik." See on võitlus. Me ei ole isandad, aga püüame ikkagi saada isandateks. Māyāvāda filosoofia - ka nemad läbivad erinevat tüüpi askeese, kuid mis mõttega? Mõte on: "Ma saan Jumalaga üheks." Sama viga. Sama viga. Ta ei ole Jumal, aga püüab saada Jumalaks. Kuigi ta on nii palju tõsiseid askeese teinud, vairāgya, loobumus, kõik... Mõnikord loobuvad nad kõigist materiaalsetest naudingutest, lähevad metsa, läbivad tõsiseid askeese. Mis mõttega? "Nüüd saan ma Jumalaga üheks." Sama viga. Nii et māyā on niivõrd tugev, et need vead jätkuvad isegi, isegi kui keegi on nn vaimselt väga arenenud. Ei. Seetõttu puudutab Caitanya Mahāprabhu Oma juhendustes otsekohe seda põhiideed. See on Caitanya Mahāprabhu filosoofia. Kui Kṛṣṇa ütleb viimaseid sõnu, sarva-dharmān parityajya mām ekaṁ śaraṇaṁ vraja.. (BG 18.66). Ta räägib positsioonilt; Tema on Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeim Isiksus. Ta palub, nõuab: "Sa lurjus, loobu kõigest. Lihtsalt alistu Mulle. Siis oled sa õnnelik." See on "Bhagavad-gītā" viimane juhendus. Caitanya Mahāprabhu, sama Kṛṣṇa, aga tegutseb Kṛṣṇa pühendununa; seetõttu räägib Ta sama asja. Kṛṣṇa ütles: "Alistu," ja Caitanya Mahāprabhu ütles: "Iga elusolend on Kṛṣṇa teener." See tähendab, et ta peab alistuma. Teenri asi on alistuda, mitte isandaga vaielda või väita, et ma olen sinuga võrdne. Need on kõik fanaatilised, hullumeelsed ettepanekud.

piśācī pāile yena mati-cchanna haya
māyā-grasta jīvera se dāsa upajaya

Teener ei saa saada isandaks. See on võimatu. Kuid niipea kui... Nii kaua, kui ta jääb kindlaks sellele valele elukäsitusele, et: "Ma ei ole isand, ma olen teener," ee, "Ma ei ole teener, ma olen isand," ta kannatab. Māyā annab talle kannatusi. Daivī hy eṣā. Nagu lindpriid, kelmid ja vargad, eiravad valitsuse käske: "Ma ei hooli valitsusest." Aga see tähendab, et võtab vabatahtlikult vastu kannatused. Ta peab hoolima valitsuse seadustest. Kui ta tavalisel moel ei hooli, see kurjategija, pannakse ta vanglasse ja ta peab vägisi, peksmise läbi, karistuse läbi, nõustuma: "Jah, jah, ma nõustun."

Nii et see on māyā. Daivī hy eṣā guṇamayi mama māyā duratyayā (BG 7.14). Me oleme māyā juhtimise all. Prakṛteḥ kriyamāṇāni guṇaiḥ karmāṇi sarvaśaḥ (BG 3.27). Miks? Sest me kuulutame ennast isandaks. Teener kuulutab, et tast saab isand, ja seetõttu kannatab. Ja niipea, kui me nõustume, et "Ma ei ole isand, ma olen teener," kannatusi ei ole. Väga lihtne filosoofia. See on mukti. Mukti tähendab lihtsalt õigele tasandile jõudmist. See on mukti. Mukti defineeritakse "Śrīmad-Bhāgavatamis", muktir hitvā anyathā rūpaṁ svarūpeṇa vyavasthitiḥ (SB 2.10.6). Mukti tähendab sellest rumalusest loobumist, anyathā. Ta on teener, aga peab ennast isandaks. See on anyatha, täpselt vastupidi. Niisiis, kui ta loobub sellest vastupidisest elukäsitusest, et ta on isand, siis on ta mukti, ta on otsekohe vabanenud. Mukti ei võta nii palju aega, et sa pead läbima nii palju tõsiseid askeese ja minema džunglisse ja minema Himaalajatesse ja mediteerima ja oma nina pressima jne. Selleks ei ole nii paljut tarvis. Lihtsalt mõistke seda lihtsat asja, et: "Ma olen Kṛṣṇa teener" - sa oled otsekohe mukta. Selline on "Śrīmad-Bhāgavatamis" antud mukti definitsioon. Muktir hitvā anyathā rūpaṁ svarūpeṇa avasthitiḥ. Täpselt nagu isegi kurjategija vanglas, kui ta muutub alandlikuks, et: "Nüüdsest olen ma seaduskuuleksas. Ma järgin valitsuse seadusi väga kuulekalt," siis mõnikord vabastatakse ta selle avalduse tõttu ennetähtaegselt. Nii et meie võime saada kohese vabanemise sellest materiaalse eksistentsi vanglast, kui me võtame vastu selle Caitanya Mahāprabhu õpetuse, jīvera svarūpa haya nitya kṛṣṇera dāsa (CC Madhya 20.108-109).